Raadioentsüklopeediast saab kuulata Hardo Aasmäe lühiülevaadet Hiina laienemisest ning kummalisel kombel on see täiesti vastuolus Märt Läänemetsa jutuga. Esimene väidab, et Hiina arenes tänapäevastesse piiridesse peamiselt rahumeelsel teel. Tsitaat: „Kui Hiina on laienenud, siis on ta laienenud mitte vallutuste tagajärjel, vaid pigem vallutajate järel, sest kui teadupärast on Hiina keisriks olnud ka Tśingis Khaan. Ja kui Tśingis Khaan sai Hiina keisriks, siis ta ju ühendas Hiinaga teatud mõttes ju ka oma valdused või mongoli alad, mitte hiinlased ei läinud mongoleid vallutama. Samasugune lugu on ju olnud ka Tiibetiga, sest justnimelt Tiibeti õpetlased ja tiibetlased on olnud Hiina võimu juures. Ja kui võimukandja on tulnud ääremaalt, siis on täiesti selge, et ta ei jäta seda iseseisvaks, vaid toob selle valdustena kaasa. Samasugune lugu on ka mandźudega.“
Märt Läänemets väidab aga, et Hiina on laienenud vallutuste tagajärjel täpselt samamoodi nagu Vene Impeerium. (Kohe pannakse Venemaa nimi külge, et jutt lihtsurelikule ikka kohale jõuaks). Märt Läänemetsal on ka teatud mõttes muidugi õigus, sest algselt piirnes Hiina ju ainult Kollase jõe alamjooksu aladega. Selliselt lähenedes võib aga jõuda ükskõik mis riigi vallutusjuttude juurde.
Huvitav oleks nüüd küsida, et kes räägib õigust? Märt Läänemets on rääkinud pidevalt Hiina kokkukukkumisest ja mõnikord tundub, et lugupeetud sinoloog seda ka ootab. Seega sobib vallutusjutt suurepäraselt tema repertuaari, sest mõte on, et hiinlased elavad teiste aladel. Aga Hardo Aasmäe? Mis tema mõte võiks olla. Ma pole tähele pannud, et ta oleks punane ega ole tähele pannud, et ta suhtleks Hiina vabamõtlejatega. Ehk siis mina kuulaksin pigem Hardo Aasmäe juttu, sest seal on tasakaal.
Lugesin taustapõhjaks Diplomaatiast ühte Aasmäe artiklit, kus ta rääkis kriisidest ning Hiina teema oli ka sisse toodud. Aasmäe ei ole Hiina fänn (kuid see ei tähenda, et ta ei võiks rääkida isemõtleja juttu) ning ka tolles Diplomaatia artiklis kirjutab Aasmäe, et Hiinat ootab tõenäoliselt ees kriis, mis võib viia riigi kokkukukkumiseni.
HIINA VAESUSEST
Enne, kui põneva kokkukukumise jutuga edasi lähen, siis oponeeriks natuke Aasmäele ka. Nimelt toob ta mitmes enda kirjutises välja, et Hiinas saab majanduslikku vabadust nautida vaid heal juhul 300 miljonit elanikku. See oleks õige väide vaid poolikul analüüsil. Nimelt rikas on ainult üks Hiina pool. Sellega olen nõus. Kuid areneb ikka terve Hiina – selles pole kahtlust. Peking ja Shanghai kuskil 10-15% (Hiina statistikaameti numbrid) ning Lääne-Hiina (mitte geograafilises mõttes, vaid Hiinas öeldakse xibu da kaifang (Lääne suur avanemine), mille all mõeldakse nii Lõuna-, Kesk- kui Lääne-Hiinat) 8-12%. Lõhe suureneb, kuid areng toimub ka Lääne-Hiinas. Selles pole kahtlust.
Näiteks sattusin kuu aja eest vaatama Travel Channeli 10 aastatagust saadet Lõuna-Hiinast. Marsruudi sees oli kuulus backpackerite linn Guilin. Travel Channeli saates polnud teedel autosid ning bussid olid korralikud loksud. Minge aga tänapäeval Guilini ja te näete hoopis muud pilti. Tõsi, vaene on piirkond ikka, kuid areng on silmnähtav.
Või näiteks lugesin hiljuti Briti konsul C.W.Campbelli raamatut tema 1902.aAstal toimunud reisist Mongooliasse. Campbell kirjutab, et isegi Pekingi lähedal olid külades elavad lapsed paljalt tänaval. Ehk siis Pekingi lähedalgi polnud lastel riideid. Tänapäeval on terves Hiinas inimestel riided seljas. Tõsi, leidub ikka tõsiselt roppvaeseid piirkondi, kuid esimene etapp – riided, elamine ja toit – on neil olemas. 100 aastat tagasi seda kõigil ei olnud. Tänapäeval on aga pea pooltel hiinlastel mobiilid.
Nõustun sellega, et Shanghaid saab pidada klantspildiks, kuid ei nõustu sellega, et Hiina ei arene tervikuna. Areng on igal pool. Selleks ei pea isegi mitte statistikat vaatama, vaid piisab Hiinas elamisest ja hiinlastega suhtlemisest.
KOKKUKUKKUMISJUTUD
Üldiselt põhinevad sellised kokkukukkumisjutud empiirilisel kogemusel, et kõik kommunistlikud riigid kukuvad kokku. NL kukkus kokku 1991. Hiina oli selle äärel, sest terve 80.-ndate jooksul oli Hiinat tabanud teatud avanemise laine ning noored hakkasid nõudma suuremaid vabadusi. See lõppes 1989.aasta Tiananmeni veresaunaga. Hiina Rahvavabariik jäi. Nüüd räägitakse, et kukub kokku olümpimängude pärast või kui mitte selle, siis kapialismi tõttu kindlasti. Et igal juhul kukub kokku.
Kommunistlik süsteem võib kokku kukkuda. Seda ma usun. Kuid mis minu arvates kindlasti kokku ei kuku, on Hiina riik. Hiina Rahvavabariigil on olemas see võimalus, kuid mitte Hiinal. Ja ma olen täiesti veendunud, et see uus Hiina on täpselt samasugune jõuline riik nagu tänapäeva Hiina Rahvavabariik. Uus Hiina võib tuua mingis mõttes demokraatia – kuigi ma selles esialgu kergelt kahtlen – kuid isepäiseks jääb Hiina alatiseks. Selles ma ei kahtle. Lihtsalt hiinlaste psüühe on selline. Kui Hiinast tuleks konfutsianistlik riik, siis unustage ära, et seal on mongolid, tiibetlased ja uiguurid vabad. Ei ole. Ainult väga nõrga keskvõimuga Hiina puhul saaavd nood piirkonnad iseseisvaks. Nõrk keskvõim püsib aga Hiinas ajutiselt. Aga hiinlaste psüühe ei laseks neil iseseisvuda. Nagu ma olen öelnud, siis isegi, kui Taipei valitseks tervet Hiinat, ei oleks vähemused iseseisvunud.
Lugesin äsja soetatud raamatust pealkirjaga „China rising“ huvitavaid mõtteid. Georgia ülikooli professor Fei-Ling Wang (ei leidnud viiteid, et tegemist oleks punase autoriga – seda peab ju alati toonitama, sest teisitiarvajatele pannakse Eestis kohe „punane“ silt külge) kirjutab, et Hiina demokraatlikuks muutumisel valitseb riigis tugev natsionalism ning välispoliitilised ambitsioonid on märksa võimsamad kui praegu. Ehk siis põhimõtteliselt see sama, mida ma kirjutasin juba kevadel – lugemata ühegi professori raamatut. Küsimus on Hiina psüühes ning mitte kommunismis, demokraatias või milles iganes.
Näiteks Lõuna-Korea. Või Tai. Olen mõlemas riigis käinud ja lugenud nende ajalugu ja suhelnud kohalikega – korealastega eriti palju. Lõuna-Korea on ju demokraatlik riik. Nõus, eks. Taid üldiselt peeti ka – vähemalt parim variant Kagu-Aasias. Mõlemas riigis valitses pikka aega karm totalitaristlik süsteem. Gwangju veresaun Lõuna-Koreas on selle parimaks näiteks. Ja ka Tais oli veresaunu – isegi mitu, kuid väiksemate ohvritearvuga kui Gwangju. 90.-ndate alguses aga kaks riiki reformisid enda süsteemi ning said vabamateks – võiks öelda, et demokraatlikeks riikideks.
Aga kuidas on seal lood rahvuslusega? Ma arvan, et on raske leida natsionalistlikumat rahvast kui lõunakorealased. Minge käige nende iseseisvusmuuseumis. Te saate raudselt propaganda üledoosi. Lihtsalt puhtalt kõndimise peale läheks kogu kompleksi läbimisel tunda aega. Ja erinevad saalid videote, ajalehe artiklite ja jumal teab mille kõigega. Või milline rahvusluse laine vallandus juulis, Dokdo saarte tüli pärast Jaapaniga. Lehed kirjutasid, et saartele (peaaegu elamiskõlbmatud kaljused saared) tuleb valitsuse rahastamisel viia püsielanikud ning ehitada hotellid ja lõunakorealasi sinna puhkama vedama hakata. Natsionalismi laine oli nii totaalne, et ma tõesti küsisin endalt, kas ma loen Korea Heraldi või China Daily ajalehte.
Või samamoodi Tai. Eesti lugejani jõudis paar artiklit Preah Viheari templi tülist Tai ja Kambodźa vahel. Sai ka ise päris selle lähedal käidud ning seega on teema mulle üsna lähedane. Põhimõtteliselt oli nii, et Samaki valitus (tänaseks on Samak tagasi astunud ning mida ma ka ette ennustasin) sai Kambodźaga kokkuleppele, et Preah Vihear läheb Phnom Penhi alluvusse. Diil tehtud, Preah Vihear UNESCO nimistus ning kõik nagu korras. Aga ei. Tais tõstavad mässu demokraadid (partei nimi), keda toetavad just Bangkoki keskklass ja haritumad inimesed, ning nõuavad Preah Viheari tagasisaamist. Viimaks lähevad protesteerijad ise Preah Viheari lähedusse kohale ning avaldavad kamdodźalaste vastu meelt. Lõpuks sekkus sõjavägi, oli väike konflikt ning tundus, et asi leebus. Aga jälle ei. Nüüd hiljuti toimus kohe tõsisem kokkupõrge Kambodźa ja Tai vägede vahel, milles esimese kaks sõdurit lausa hukkus. Tüli põhjuseks on tailaste rahvuslus. Mis siis, et rahvusvaheline kohus on Preah Viheari Kamdodźale lubanud.
Hetkel loen raamatut „Thailand: the worldly kingdom“ ning selles on väga hästi lahti kirjutatud, kuidas Tai riik loodi. Üha enam hakati alasid keskvalitsuse võimu alla tooma, vähemustele õigusi ei antud, levitati ühtset kirjakeelt ja kombeid ning lõpuks sündiski tänapäevane Tai. See oleks lühike ja jäme kokkuvõte. Aga sugugi mitte vale.
Nii et Tai ja Lõuna-Korea näidete puhul usun ma tõsimeeli, et demokraatlik Hiina oleks isegi ambitsioonikam ja põikpäisem kui kommunistlik Hiina. Nagu ka kevadel juba viitasin, siis 1989.aastal käisid Hiina noored Tiananmenil kõige muu kõrval laulmas ka Hiina hümni. Ja suheldes tänapäeva Hiina noortega, siis kogeb ise, et nad on läbi ja lõhki natsionalistid. Kritiseerivad kommunistlikku valitsust, kuid veel enam välismaa sekkumist Hiina asjadesse. Ja paljud nõuavad valitsuselt märksa jõulisemat vastuseisu Läänele.
Ehk siis meile meeldib öelda ja unistada, et Hiina riik kukub kokku. Aga me ei esita küsimust, et mis siis edasi saab. Millegi pärast valitseb arvamus, et vähemused saavad iseseisvaks, hiinlased näevad vabadust ning maailma saabub rahu. Mitte midagi sellist ei juhtu Hiina Rahvavabriigi kokkukukkumisega.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
9 kommentaari:
Kas rahvuslus on siis tõesti nii halb, et demokraatia puudumine on sellest parem?
anole.0.05
Käi õige kuu peale,va illuminaat!!
Savisaar käis korra Hiinas
ja sellest talle piisas arusaamisest-
Hiina tuleb ja võidab!!
Kahekümne aasta pärast Hiina hakkab juhtima maailma elu täielikult.USA on uppuv laev!
Savisaar oma blogis kirjutab,et käesoleval hetkel USD tulevik sõltub Hiinast!!
Sisuliselt see tähendab,et USD on toalett paber!!
Vaata Edgar Savisaare blogi.
Leslie,ma näen sa oled hingega Hiina asja eest väljas.
Minule on Hiina kultuuri ja majanduse toomine Eestisse samuti tähtis sest usun mida rohkem meie inimesed saavad kokkupuuteid Hiinlastega seda enam nad loevad Feng Shuid jpms.tarkusi.
See on tähtis sellepärast,et siis Eestlased saavad paremini mõistma oma kulturi ja traditsioone-see on rahvuse püsima jäämise seisukohalt väga oluline.
Te Leslie mainiste Kuku raadio saates esinenud Katjat.
Jah ma sain aru mida Katja tahtis öelda sest olen seda sama ise kogenud.
Küllap see on see sama kuis ta sai maitse suhu Hiina kultuurist,küllap ta jõudis Hiina kultuurini Tai-Chi või Chi-kungi vms. Hiina tervise võimlemise kaudu.
Küllap sa ise samamoodi said innustust Hiinast.
Vaata aga Leslie,sinu blogis pole üles pandud linke Hiina tervise võimlemiste kohta.Minu arvates see on hädavajalik sest muidu sinu väga argumenteeritud postitused jäävad kaugeks,ainult nemad kes on saanud tunda Hiina kultuuri saavad aru mida sa tahad öelda aga kui ikka sa teeksid reklaami Hiina kultuurile,nende tervise ja võitluskunstidele siis saaksid paljud hakata liikuma Hiina kultuuri suunas jne.
Leslie,sinust sõltub Hiina ja Eesti suhete tulevik.))))))
Paraku minu arust sind Eestis niiväga ei tunta,seda on näha kommnetaaride arvukusest sinu blogis.
Sa vajad reklaami,propagandat.
Toida väheke Eesti meediat kommnetaariumides oma argumentidega
ja ühtlasi teed ka endale relaami.
Fakt on see,et kõik ilmavõrgu väljaanded vajavad kommentaare ja paraku kõik kommentaarid teevad kellegile või millelegile reklaami.
Kui sa veel ei tea,siis kommentaare kustutakse kui need ei vasta kommenteerimise tingimustele ja muidu niisama ka.
Ses suhtes on Inno ja Irja blogi hea,et seal ei kustutata komentaare,ja enamus kommentaare ilmuvad nende blogis.Nende blogi päevane klikkide arv on 30 tuhat,postimehel 100 tuhat?!
innojairja.blogspot.com
to esimene anonüümne. Ma usun, et demokraatia on parem, kuid küsimus pole selles, mis on parem. Küsimus on minu jaoks selles, kuidas Hiina muudab maailma. Kui on nõudvam Hiina, siis on see kindlasti ohuks Läänele. Puhtpraktilistel põhjustel. Ainult ideoloogia pärast ei tehta maailmas enam suuri otsuseid. Mängus on huvid. Ja nende huvide vastu võib (ja ma usun, et hakkabki) demokraatlik Hiina samamoodi käima hakata. Ressursse lihtsalt kõigile ei jätku. Ja küsimus pole ju selles, kas äravõtjaks on demokraatia või kommunism - ära saavad need võetud ükskõik mis reźiimi poolt.
Mulle tundub, et Eestis võideldakse vale asja vastu.
to anonüümne 2:03.
Ma ei usu, et 20 aasta pärast juhib maailma täielikult Hiina. Isegi mitte ka 50 aasta pärast. Kui Euroopa ja Põhja-Ameerika koos Austraaliaga kokku panna (nö valge maailm), siis jääb Hiina ikka kõvasti alla.
Hiina on üks suur riik. Euroopa aga lõhenenud väikesteks riikideks. Maailmapoliitikas on ikka ühendatud Euroopa jõud märksa võimsamad kui Hiina. Seda tükiks ajaks.
Mind ennast ei huvita, kas Hiina võidab või kaotab või mis iganes. Tahaksin pöörata kõigest tähelepanu arengutele. Minna Hiina poole üle lihtsalt selle pärast, et Hiina võidab - siis see pole minu isiklik eesmärk. Mulle endale meeldib ikkagi Euroopa kultuuriruum.
Ja see illuminaatide jutt. Peab ikkagi tõdema, et hiinlased on tegelikult parajad kapitalistid. Nad kontrolliksid tervet maailma, kui see võimalik oleks. Hiinlaste käpa all on Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Tai majandused. Nendes riikides elavad hiinlased on end lihtsalt nii üles töötanud, et suurele osale majandusele lihtsalt käpa peale pannud. Tais on nad muidugi väga palju juba segunenud kohalikega, kuid paljudel on esivanemad Lõuna-Hiinast. Nii ka kunagisel Tai peaministril Thaksin Shinawatral.
Arvan ikkagi, et ühe kontrolli kadumisel tuleb uus kontroll ja uus orjastamine.
to anonüümne 2:48.
Minu huvi Hiina vastu ei tulene kindlasti ühest või teisest Hiina ravikunstist. Kui päris aus olla, siis nood asjad pole mind mitte kunagi huvitanud. Hiinani jõudsin ikkagi läbi geograafia. Lihtsalt tundus huvitav riik ja oligi kõik. Õigemini oli see minu jaoks must riik - täielik infosulg ja tahtsin teada mida ja kuidas hiinlased ise mõtlevad. Selleks hakkasingi hiina keelt õppima.
Ma ei ole ühegi võitluskunsti, raviteraapia või muu sellisega kunagi tegelenud. See paistab ehk välja ka minu ajaveebist - siin pole viiteid taolistele tegevustele. Hiina on lihtsalt nii suur teema, et kõigega ei suuda tegeleda. Ma ei suuda isegi Hiina poliitikaga tegeleda.
Eestis on ju võitluskunstidega tegelevaid inimesi terve müriaad. Mina sinna ei kuulu. Minust on palju targemaid inimesi ja eks nemad õpetavad. Ma pigem olen vähepopulaarne ja kirjutan asjadest, mille vastu ma tunnen huvi.
[p]They reside inside Hometree, which can be as tall as being a mountain . His father was Comfort Tiffany, a cotton goods manufacturer, and his mother隆炉s name was Chloe Draper . Shopping? Have a trip? Or have an appointment with your love boy? Maybe you can enjoy a high weekend whatever you do . Jake enjoys his new system [url=http://www.tiffanysjewellerycanada.com]tiffany jewellery[/url] and relishes not just legs nevertheless the sheer agility of his Avatar . Originally thought to be sapphires, the gems fascinated a prospector who registered claims in the area to unearth more of the vividly colored [url=http://www.tiffanysandcocanada.com]tiffany & co canada[/url] crystals . Over the past 20 years -- a period roughly coinciding with Kowalski's career at Tiffany -- the industry has faced blood diamonds, conflict gems and dirty gold . At Heathrow Airport in London 篓C on her way back to Iowa 篓C security people went through her carry-on bag . After his retirement, Henry B . Tiffany [url=http://www.tiffanysjewellerycanada.com]tiffany necklace[/url] Earrings is the most popular and famous brand in the world and it mainly produces silver jewelry for all the people.[/p][p]These make your topic easier for the reader to absorb and also to give them a mental break from blocks of text . If youre not wearing a necklace you might need to put on more dramatic earrings . Supplemental details like the PIN NUMBER Tiffany Add-ons, sewer along with paving bracelets wholesalers interesting visual appeal . You can even go to [url=http://www.tiffanysandcocanada.com]tiffany & co rings
[/url] somewhere like elance . Princess along with round united kingdom tiffany store jewelrys reads that distinctive style . Also [url=http://www.tiffanysjewellerycanada.com]tiffany outlet[/url] watch for "Tiffany style" or "Tiffany inspired" - once again, not the real issue . They was the tiffany Tiffany Earrings and the shape of a sombrero . The design of Tiffany diamond were normally different and even beautiful which makes it uniquely [url=http://www.tiffanysjewellerycanada.com]tiffany sale[/url] well known . Do you're sure the past of replacement jewelry tiffany? Tiffany is established as a result of Charles Lewis Tiffany and even John Vibrant together up and running [url=http://www.tiffanysandcocanada.com]tiffany rings[/url] their internet business of stationary and high-quality goods on 1837 termed as Tiffany and even young.[/p]
Postita kommentaar