Hiina Arktikas ja Kaspias

Kuna maailmas käib kaikavedu ressursside pärast, siis riigil nagu Hiina ei jää pea ükski maailma kants tähelepanuta. Hiina jaoks oli olulise tähtsusega hiljutine uudis kahe Saksa kommertslaeva Arktika ookeani läbimisest teel Ulsanist Lõuna-Koreas Obi suudmel oleva Yamburgini. "Arktika läbipääsu" laevatamise võimalikkust on nii Hiina kui Lõuna-Korea pingsalt tähelepanu all hoidnud ning mõlemad riigid taotlevad Arktika Nõukogus vaatlejakohta. Uus kaubatee pakuks Põhja-Hiina ja mõlema Korea sadamatele (Kirde-Hiina kaupu veetakse välja Najini sadamast Põhja-Koreas) uusi võimalusi.

Samuti veekoguga, kuid mitte ookeaniga, on seotud aga ka Hiina teine huvipiirkond - Kaspia meri. Peking jälgib tähelepanelikult üha enam hoogu koguvat Turkmenistani-Aserbaidžaani tüli Kaspia mere naftaväljade üle. Hiljuti toimunud Aqtau kohtumine ei toonud erimeelsustesse samuti lahendust ning hetkel näib, et kahe riigi tüli segab ka Nabucco toru edasiminekut.

Kõiksugu takistused Kaukaasias ja Kaspial on energia seisukohalt vaadates Hiina jaoks kasulikud. Lääne suuna sulgumine tähendaks ida suuna avanemist. Hiina astus jõuliselt Turkmenistani gaasiturule sel aastal avatava Hiina suunduva gaasijuhtmega, mis peaks aastas eksportima 30 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Uus areng, mis võib segada hiinlaste rahulolu Kaukaasia segadustes, on võimalik Türgi ja Armeenia suhete sulamine ning nendevaheline piiri avamine. Kaspia mere gaasijuhtme üheks võimalikuks teeks on valitud just Armeenia. Siin on aga võtmeküsimus Aserbaidžaan ning Mägi-Karabah. Teine oluline faktor on Venemaa käsi Armeenia suhetes.

Hiina on Kaspia mere riikide jaoks mugav äripartner, sest raha hea hinna maksmiseks neil on ning mitte kunagi ei sekkuta sisepoliitikasse. Venemaa jällegi ei taha head hinda maksta ning kaupleb ja soovib lepinguid pidevalt ümber teha. Ka tänast Turkmenistani-Venemaa gaasihõõrumist ei tasu vast tõsiselt võtta, sest madala maailmaturu hinnaga ongi Venemaa jaoks hea loobuda Turkmenistani gaasist. Ashabad hinda pärast maailmaturu gaasihinna langemist Venemaa jaoks alla ei lasknud ning Moskva jaoks oli hea võimalus tüli norida ja kraanid ajutiselt üldse kinni lasta keerata. Sellepärast Venemaal hõõrumise lahendamisega väga palju vaeva ei nähta ning varustamise taastamist kombitakse taktitundeliselt.

Arktika laevatee on hetkel Hiina põhjapoolseim huviorbiit ning Kaspia meri läänepoolseim aktiivsema tegutsemisega ala. Hiina välispoliitika jaoks on mõlemad piirkonnad kompimis- ja põhjalikuma strateegia väljaehitamise faasis. Kaspia suunal on Hiina jaoks võtmeküsimus Aserbaidžaan, sest pärast Niyazovi manala teele minekut on Peking suutnud Turkmenistanis juba kanda kinnitada. Järgmine samm ja ühtlasi lukusamm oleks Bakuu. Sondeerimine juba käib.