teisipäev, 31. detsember 2013

Tõusvad majandused vs arenenud majandused

Kui 2008.aastal tabas läänemaailma finantskriis, hakati tavapärasest rohkem rääkima Lääne allakäigust ja tõusvate riikide tulekust (nagu näiteks see artikkel Postimehes). Ühte konkreetset nimekirja tõusvatest riikidest (ingl. k. emerging markets) ei ole ning erinevad asutused ja analüütikud panevad koondnimetuse "tõusvad majandused" alla erinevad riigid, mida võib kokku olla kuni 25. Läänt tabanud finantskriisi ajal on perioodil 2008-2012 teistest seast eriti tõusnud esile Hiina. See muutus oli eriti ilmekas Euroopat tabanud panganduskriisi taustal, kui kuulutati - ja tehakse siiamaani - Euroopa hääbumist ning Aasia tõusu. Aasia vs Lääs teemal olen kirjutanud artikli selle aasta alguses (sama artikkel ilmus KesKusis ja Delfis) ning seda teemat ma siin eraldi enam üles ei võta. Sel korral soovin keskenduda rohkem tõusvatele majandustele.

Tõusvate majanduste tõus on fakt - eriti Aasias asuvate riikide puhul -, mida ei saa eitada ning seda ma ka ei tee. Mida mina aga väidan - nii Aasia kui ka selle sissekande näol tõusvate majanduste kohta, on see, et on veel väga vara öelda, kas uutest majandustest saavad uued mõjukeskused või mitte. Mina väidan, et peale Hiina ei saa ühestki tõusvast majandusest uut mõjukeskust. Uute riikidega küll arvestatakse rohkem, kuid Lääne mõjuvõim jääb pikaks ajaks dominantseks. Lääs ei ole kuhugi kadunud ning seda ei ohusta ei grexit'id ega pigs'id.

2013 ongi tegelikult olnud aasta, kui Lääne meediasse on üha rohkem ilmunud artikleid, kus Aasia ja uute majanduste tõusu osas ollakse palju skeptilisemad. Üks oma vaateid kardinaalselt muutnud analüütik on Antoine van Agtmael, kes kirjutab oma artiklis, et USA-l läheb paremini kui arvati ning Hiinal halvemini kui eeldati.

Elades ise Hiinas ja jälgides aktiivselt siinset meediat nii teles kui kirjas, tean öelda, et Hiinast vaimustumine on Läänes (ja Eestis) suurem kui Hiinas endas, kus tajutakse väga palju eesolevaid probleeme. Kuidas Hiina majandusnumbrid saadakse, on üks pikk ja keeruline teema, mille üle olen ma arutanud Facebookis privas, kuid mille ma siin jätan hetkel kõrvale. Fakt on see, et Hiinal on väga keeruline orinteeruda ekspordilt ja valitsuse investeeringutelt ümber sisetarbimisele. Hiina majanduskasvu langus tänaselt 7.6%-lt 6% peale on Hiina enda analüütikute poolt juba omaks võetud. Seega Hiina massiline tõus kaotab iga aastaga auru ning see kõik on ees. 9% majanduskasvu Hiinas tõenäoliselt enam ei näe.

Maailmapanga andmebaasile tuginedes tegin aga mõned arvutused tõusvad turud vs arenenud riigid. Tõusvateks turgudeks valisin 20 riiki: Argentina, Brasiilia, Tšiili, Hiina, Colombia, Egiptus, India, Indoneesia, Malaisia, Mehhiko, Maroko, Nigeeria, Pakistan, Peruu, Filipiinid, Venemaa, Lõuna-Aafrika vabariik, Lõuna-Korea, Tai ja Türgi. Vaatasin nende SKT elaniku kohta kasvu perioodil 1980-2012 ning kõrvutasin need 23 arenenud riigi omaga. Valisin SKT elaniku kohta sellepärast, et väidan, et mõjukeskuseks saamiseks ei piisa massist, vaid märksa olulisem on rikkus üksikisiku tasandil. Innovaatoriks, liidriks, edasiminejaks ei saa massiga, vaid teadusliku innovatsiooni, ühiskonnakorralduslike mudelite ning teatud kindla vabadusega majanduses ja ühiskonnas.

Nii tuleb välja, et 33-aastase perioodi jooksul kasvas tõusvate majandustega riikides SKT elaniku kohta järgmiselt:

Hiina 35.79x
Lõuna-Korea 13.76x
India 8.91x
Tai 8.64x
Malaisia 7.14x
Indoneesia 6.70x
Tšiili 6.18x
Türgi 5.32x
Egiptus 4.96x
Pakistan 4.93x
Poola 4.84x
Maroko 4.49x
Colombia 4.04x
Nigeeria 3.85x
Argentina 3.63x
Ungari 3.63x
Peruu 3.54x
Filipiinid 3.25x
Brasiilia 3.15x
Mehhiko 2.94x
Lõuna-Aafrika Vabariik 2.84x
Venemaa 2.22x (alates a. 1992)

Samal ajal kasvas arenenud riikide majandus SKT elaniku kohta järgmiselt:

Austraalia 4.21x
Austria 4.02x
Belgia 3.71x
Kanada 3.65x
Taani 3.69x
Soome 4.12x
Prantsusmaa 3.50x
Saksamaa 3.86x
Island 3.66x
Iirimaa 6.10x
Iisrael 4.40x
Itaalia 3.27x
Jaapan 4.16x
Luksemburg 5.81x
Holland 3.88x
Uus-Meremaa 3.56x
Norra 4.30x
Portugal 4.33x
Hispaania 4.09x
Rootsi 4.07x
Šveits 3.14x
Suurbritannia 4.59x
USA 4.11x

Neid andmeid vaadates on näha, et viimase 33 aasta jooksul on tõusvad majandused nagu Brasiilia, Mehhiko, Filipiinid, Peruu, Argentina, Colombia ja Nigeeria arenenud SKT elaniku kasvu järgi aeglasemalt kui mitmed arenenud riigid. Nii et 33 aasta lõikes ei ole rikkust ühe elaniku kohta - ehk seda ainest, mis kasvataks ühiskonnas keskklassi - tõusvate majandustega riikides tulnud juurde rohkem kui arenenud riikides. Suureks erinevuseks on aga Aasias asuvad tõusvad majandused, mis kasvasid oluliselt kiiremini kui Lõuna-Ameerika riigid ja arenenud majandused. Põhjuseks on madalam stardipositsioon ning ekspordile orienteeritud majandused (Hiina, Malaisia, Lõuna-Korea ja Tai). 

Tõsi, kui võtta aluseks viimased 5 aastat, on kaalukauss kenasti tõusvate riikide kasuks, sest läänemaailm ägab kriisi all. Kui kriisid hakkavad tabama tõusvaid majandusi, muutub pilt taas kategooriliselt.

Millegi pärast domineerib ettekujutus, et lääneriikide 0.5% majanduskasvu ajastu on nüüd käes ning tõusvate riikide 6%+ kasv on järgmiseks 20 aastaks tagatud. Kindlasti ei ole olukord nii lihtne. Maailma tarbija on arenenud riigid. Neile toodavad kaupu Hiina, Lõuna-Korea, Tai ja Taiwan. Viimased riigid omakorda impordivad maavarasid, et neid kaupu toota. Kui Lääne tarbimine viimase kriisi ajal aeglustus, ei jäänud teistel riikidel muud üle, kui suunata majandusse valitsuse raha, et kasvu endiselt pinnal hoida. Selline mudel ei saa aga kehtida igaviku ning riigid nagu Hiina peab soodustama sisetarbimist. Mis aga omakorda ei ole üldsegi lihtne ülesanne.

Mitmed tõusvate majandustega riigid sõltuvad eksporditavatest maavaradest, näiteks Tšiili, Lõuna-Aafrika Vabariik, Nigeeria, Mehhiko, Brasiilia ja Venemaa. Kui Hiina ei suuda näidata senist kasvu (aastas 9.3% keskmiselt perioodil 1980-2012) ning USA kildagaasi revolutsioon jätkub, on nimetatud riikide majandus palju tugevama surve all. Üldiselt kaldun ma arvama, et nendest nimetatud riikidest ei saa uusi mõjukeskusi, kui riikides ei viida sisse ulatuslikke reforme majanduse liberaliseerimiseks (Brasiilia, Argentina ja Venemaa).

Tõusvatesse majandustesse skeptilisemalt suhtuvat sentimenti (eriti BRIC majandustesse) võiks hinnata näiteks börside järgi. Panen alljärgnevalt üles tõusvate majanduste turud viimase 5 aasta jooksul. On näha, et just viimasel paaril aastal on paljude tõusvate riikide börsid kehvemalt esinenud kui tähtsamate arenenud riikide omad. Andmed pärinevad Bloombergist ja Yahoost. Kui vaadata viimase 20 aasta lõikes, võib laias laastus öelda, et arenenud riikide börsid on olnud sama tootlikud kui tõusvate riikide omad. Arenenud riikidest on eriti hästi esinenud USA, Saksamaa ja Suurbritannia börsid. 

Peruu börs viimased 5 aastat



















Türgi börs viimased 5 aastat



















Argentina börs aastast 1996












Argentina börs viimased 5 aastat



















Colombia börs viimased 5 aastat



















Egiptuse börs viimased 5 aastat



















Malaisia börs viimased 5 aastat



















Malaisia börs aastast 1994














Lõuna-Aafrika Vabariigi börs viimased 5 aastat



















Brasiilia börs viimased 5 aastat



















Brasiilia börs aastast 1994














Indoneesia börs viimased 5 aastat



















Indoneesia börs aastast 1998














Pakistani börs viimased 5 aastat



















Lõuna-Korea börs viimased 5 aastat



















Lõuna-Korea börs aastast 1998














Mehhiko börs viimased 5 aastat



















Mehhiko börs aastast 1991














Venemaa börs viimased 5 aastat



















Maroko börs viimased 5 aastat



















Nigeeria börs viimased 5 aastat



















Filipiinide börs viimased 5 aastat



















India börs viimased 5 aastat



















India börs aastast 1998














Tšiili börs viimased 5 aastat



















Tšiili börs aastast 2004












Hiina börs viimased 5 aastat



















Hiina börs aastast 1990












Tai börs viimased 5 aastat



















Neid graafikuid vaadates näeme, et Peruu, Colombia, Egiptus, Brasiilia, Lõuna-Korea, Venemaa, Maroko, India, Tšiili ja Hiina börsidelt on pärast 2009.aasta alguse taastumisest tänaseks aur välja läinud. Küll aga on näidanud head edasiminekut Türgi, Argentina, Malaisia, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Indoneesia, Pakistani, Mehhiko, Nigeeria, Filipiinide ja Tai börsid, kus 5 aasta sees on näha suhteliselt stabiilset kasvu.

Arenenud riikide börsid aga ei jää siinkohal üldsegi mitte alla. Kui Lõuna-Euroopa, Prantsusmaa, Soome ja Austria börsid välja jätta, on teised arenenud börsid (USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja põhjapoolne Euroopa) näidanud kindlat kasvu. Ehk siis suhtena arenenud riikidega on seis sama. Kui aga arvestada, et maailma suurimad börsid on just USA, Saksamaa ja Suurbritannia omad, on nende börside kasv kaalukam kui näiteks Pakistani või Filipiinide oma. Lisaks on suur osa arenevate majanduste börsidel liikuvast rahast pärit arenenud riikidest.

All mõned arenenud riikide börsid:

Saksama DAX aastast 1990












Dow Jones Industrial Average aastast 1992














NASDAQ-100 aastast 1985














S&P 500 aastast 1950














Suurbritannia FTSE 100 aastast 1984













Neid graafikaid vaadates on näha, et viimase 20 aasta jooksul on arenenud riikide börsid olnud hea tootlusega. Niisamuti on viimase 5 aasta tootlus olnud ainult ülespoole. 

Tõusvate majandustega riigid sörgivad endiselt Läänel sabas ning mida lähemale nad jõuavad, seda aeglasemaks jääb ka kasv ning edasi saab minna vaid innovatsiooniga. See aga eeldab ulatuslikke reforme riikides, kus on suur ebastabiilsus (Nigeeria, Egiptus, Pakistan, Colombia, Mehhiko), on sisepoliitiliselt potentsiaalselt konfliktsed (Indoneesia, India, Malaisia, Tai, Filipiinid, Türgi) või baseerunud valdavalt vaid ühel majandusmudelil (Hiina, Lõuna-Korea). Et ka reaalselt tekiksid uued mõjukeskused, selleks peavad tõusvate majandustega riigid investeerima inimkapitali. ÜRO inimarengu indeksit vaadates on näha, et tõusvate majandustega riikidel on veel pikk tee minna, et arenenud riikidele järele jõuda. Ei tasu unustada, et ka arenenud riigid jätkavad edasiminekut. 

Panen lõppu ka statsitika riikidest, mis olid SKT elaniku kohta (USD) kõige arenenumad aastal 1980 ja aastal 2012. On näha, et tänaseks on langust näidanud paar Kariibi mere riiki koos Lähis-Ida naftariikidega, kuid tõusnud on Aasia riigid. Lisaks on 20 sekka tulnud nii Itaalia kui Hispaania, aastal 1980 neid 20 rikkaima riigi seas ei olnud. Õpetuseks on Liibüa - mis juhtub riigiga, kui seda ei osata valitseda ning lõpuks jõutakse kodusõtta.

1980
Katar 51 889
UAE 35 442
Kuveit 25 499
Saudi Araabia 15 794
Šveits 14 273
Liibüa 13 466
Luksemburg 13 404
Norra 12 662
USA 12 575
Kanada 11 578
Bahama 11 151
Island 10 851
Holland 10 699
Austria 10 420
Taani 10 120
Belgia 10 083
Prantsusmaa 10 081
Saksamaa 10 004
Austraalia 9965
Rootsi 9904
Bahrein 9232
Itaalia 9111
Soome 8683
Jaapan 8610
Kreeka 8587
Gabon 8572
Uus-Meremaa 8282
Barbados 8224
Suurbritannia 7963
Iisrael 7689


2012
Katar 100 888
Luksemburg 77 958
Singapur 60 799
Norra 54 397
Brunei 54 114
USA 51 703
Hongkong 50 936
Šveits 44 864
Kanada 42 316
Austraalia 41 954
Austria 41 907
Holland 41 527
Iirimaa 40 716
Rootsi 40 304
Kuveit 39 873
Island 39 718
Saksamaa 38 665
Taiwan 38 356
Belgia 37 458
Taani 37 324
Suurbritannia 36 569
Jaapan 35 885
Soome 35 770
Prantsusmaa 35 295
Iisrael 33 877
Lõuna-Korea 31 949
Bahama 31 324
Saudi Araabia 30 477
Hispaania 30 058
Itaalia 29 811

Kommentaare ei ole: