neljapäev, 9. oktoober 2014

Mis Hongkongis toimub?

Ma vaataksin meeleavaldusi Hongkongis natuke suuremas pildis kui vaid vihmavarjud vs pisargaas. Nagu teada, on selle taga peamiselt Hongkongi Üliõpilasliit (üks liidritest on 周永康 ehk sama nimega nagu mahavõetud sisejulgeoleku eest vastutav eelmise poliitbüroo alalise komitee liige Zhou Yongkang). See on liit, mis on otseselt seotud Hongkongi demokraatialiikumise ja viimasel ajal aktiviseerunud Hongkongi iseseisvumishäältega. Demokraatialiikumine (faan manzyu paai) koosneb erinevatest organisatsioonidest, liitudest ja parteidest, mille toetusprotsent Hongkongi rahva seas kõigub 40-50% vahel. Liikumise eesmärgiks on 雙普選 ehk kahed valimised üleüldise valimisõigusega (一人一票 ehk igal valijal üks hääl) - Hongkongi juhi ja legislatiivnõukogu valimised.
Praeguste meeleavalduste sütitajaks oli Pekingi suvine keeldumine viia aastaks 2017 sisse üleüldine valimisõigus (kuig 1997.aasta ülemineku ajal kehtinud Basic Law põhjal pidi see nii olema). Pekingi nägemuse kohaselt viidaks valimised endiselt läbi "heakskiidetud nõukogu" abil. See aga suurele osale hongkonglastele ei meeldinud ning nii algasid tsiviilallumatuse mõtted.
Nagu öeldud pole meeleavaldused kasvanud välja tühjast kohast, vaid Hongkongis on märkmisväärne osa elanikest mandristamise (Mandri-Hiinaks ehk pilkavalt öeldes 強國 muutumise) vastu. Märge: (強國 (kantoni keeles koeng gwok) ehk võimas riik on Hongkongis kasutusel olev Mandri-Hiinat pilkav nimetus. Koeng gwok on riik, mis on korrumpeerunud, ülbe, rikas, suurte musklitega, tsiviliseerimatu, ajudeta ning millel pole hiina kultuuri ja kommetega mingit pistmist). Nii on suhteliselt sama seltskond või siis nendega ühes rütmis hingav liikumine (näiteks Joshua Wong) viinud Hongkongis läbi mitmeid meeleavaldusi. Eestlastele peaks olema tuttav ajalooõpikute ja patriotismi vastased meeleavaldused, mis tõepoolest saavutasid enda eesmärgi - Mandri-Hiina haridust ja patriotismiõpetust ei tooda Hongkongi koolidesse. Joshua Wong ongi meeleavalduste käigus meediale öelnud, et võitluses demokraatia nimel tuleb maksta oma hinda, kuid hongkonglastel tuleb vastu pidada.
Kas ka praegused meeleavaldused Hongkongi saarel Causeway Bay ja Admiralty piirkonnas ning Kowloonis Mongkokis saavutavad enda eesmärgid on väga vara öelda. Hongkongi meediat lugedes tuleb igalt poolt välja, et ollakse valmis pikemaaegseks meeleavalduseks. Kui alguses soovisid meeleavaldajad protesteerida üldise valimisõiguse sisse mitte viimise vastu, siis nüüd on üheks peamiseks nõudmiseks Hongkongi liidri Leung Chun-ying tagasiastumine. Leung Chun-ying on aga öelnud, et ta on nõus meeleavaldajate liidritega kohtuma, kuid kui nad jätkavad tema tagasiastumist, siis on "läbirääkimiste ala väga väike". "Ma ei astu mingil juhul tagasi," ütles Leung täna. Meeleavaldajad ütlesid aga vastu, et kui Leung Chun-ying 2 päeva sees tagasi ei astu, vallutavad meeleavaldajad Hongkongi valitsuse peamised hooned nii seest kui väljast. See oleks olukorra kindel eskaleerumine.
Kuigi siin-seal (sostiaalmeedia ja 東方日報 leht) on vihjatud võimalikule Hiina vabastusarmee "ülesõitmisele" Tiananmeni veresauna stiilis, ei vasta see Facebookis spetsiaalselt Occupy Central meeleavalduste kuulujuttude ümberlükkamiseks asutatud OCMK lehe sõnul tõele. Meeleavaldajad on Hongkongi saarel tulnud tänavaile aga väga tähelepanuväärses piirkonnas - Hongkongi politsei peahoone ees, millest omakorda 600m läänes asub Hiina Rahvavabastusarmee Hongkongi peahoone. Nende vahepeale jäävad Hongkongi valitsushooned, mille katusel lehvib nii Hiina kui Hongkongi lipp. See on Admiralty piirkond, mille metroopeatused on Hongkongi meedia sõnul meeleavalduste tõttu suletud. Hiina raskerelvastusega armee asub Hongkongi saare lõunaosas asuvas Stanley baasis, mille ees lehvitati kevadel Hongkongi iseseisvuslippu.
Tundub, et armee tänavaletoomise asemel minnakse tasakaalukamat teed ning nii on välja ilmunud vastasleer. Kui Occupy Centrali pooldajad kasutavad kuldset linti, siis nö Hongkongi politseid ehk nende endi sõnul korda pooldavad inimesed kannavad siniseid linte. Kas juhuslik või mitte, on ka kõigi nelja Pekingi-meelse partei DAB, Liberal, Economic Synergy ja NPP värv sinine (nii nagu näiteks Kuomintang Taiwanilgi.) Kuigi 2013.aasta küsitluse kohaselt samastab Mandri-Hiina identiteediga end vaid ca. 10% hongkonglastest, on Pekingiga häid suhteid pooldavate elanike osakaal Hongkongis märkimisväärselt suur. Näiteks nimetatud nelja partei toetus on ühiskonnas ca. 35%, kelle hulka kuulub suur osa ettevõtjatest ja finantsmaailmast. Praegune Hongkongi liider Leung Chun-ying on pärit DAB parteist. Võib juhtuda, et Hongkingis formeerub välja Taile sarnane olukord, kus kaks leeri on omavahel vastakuti. Tais on see reeglina lõppenud sõjaväe sekkumisega, Hongkongil säärane vastasseis viimase 20 aastase ajaloo jooksul aga puudub.
Nö sinine meelsus tuleb välja ka Hongkongi meedias. Kõige tugevamalt on Occupy Centrali liikumist pooldamas kantonikeelne Apple Daily (mis on muide Mandri-Hiinas netis keelatud ja konfiskeeritav materjal). Kõrval on aga väljaandeid (näiteks kantonikeelne tasakaalukam Sing Tao Daily või hiinakeelne radikaalne väljaanne Wen Wei Po) jt, mis rõhutavad tavapärase elu häirimist. Nii näiteks on osad pangad, koolid ja ettevõtted suletud ning 120 bussiliini marsruuti on muudetud ja 30 sõitmine üldse tühistatud. Wen Wei Po aga otseselt sõimab ja naeruvääristab meeleavaldajaid - nimetades neid USA koerteks. Samamoodi kirjutatakse palju, et majandus saab kahjustada ning tulemata jääb suur hulk Mandri-Hiina turiste (üks oluline osa Hongkongi majanduses). Nii on Lõuna-Hiina provintsidel (miskipärast on eraldi välja toodud just Lõuna-Hiina provintsid) otsesõnu keelatud organiseerida uusi turimigruppe Hongkongi. Hongkongi 東方日報(Oriental Daily) nimetab neid keskvalitsuse poolt kehtestatud "majandussankstioonideks".
Isegi, kui Hongkongil lastakse mässata, on küsimus, kas see nakatab ka teisi Hiina piirkondi? Endises Portugali koloonias Macaos näiteks avaldas 700 inimest toetust Occupy Central liikumisele Sõpruse väljakul vaikselt istudes. Hongkongi Ming Pao leht kirjutab, et oma toetust on avaldanud erinevate Hiina linnade (k.a. Peking ja Shanghai) ärgsamad kodanikud ja ühiskonnaaktivistid. Kui Macao meeleavaldusi suudab Hiina keskvalitsus veel seedida, siis Mandri-Hiina omasid kohe kindlasti mitte. Nii ongi Mandri-Hiina peavoolumeedia täielikult või osaliselt eiranud Hongkongi sündmusi. Inimestega suheldes selgub, et paljud hiinlased üldse ei teagi Hongkongi sündmustest mitte midagi. Kas seotud või mitte, kuid Mandri-Hiinas keelati hiljuti ära ka Instagram. Kui 2010. aasta detsembris tabas Araabiamaailma meeleavalduste laine, jõudsid need uudised ka Hiina meediasse ning kevad lausa Pekingi tänavatele. Hongkongi meeleavaldusi aga ei kajastata. Või on need teiste uudiste seas justnagu muuseas ära mainitud.
Siit jõuame edasi järgmise Pekingi hirmuni - välismaailm. Pekingis usutakse tõsimeeli, et Hongkongi meeleavalduste taga on vähemalt osaliselt välismaailm, eeskätt USA ja Suurbritannia. Nii levis paar päeva tagasi pilt, kus väidetav USA diplomaat jagab meeleavaldajatele raha. Peking hoiatas juba, et välismaa diplomaadid hoidku end meeleavaldajatest eemale ning et tegemist on siseasjaga. Pekingil on USA konsulaadiga olnud pingelised suhted juba mõnda aega, sest väidetavalt toetab USA konsulaat Hongkongis demokraatiameelseid ehk Pekingi-vastaseid liikumisi. 2013. aastal ütles äsja USA peakonsuliks saanud Clifford Hart, et ta toetab Hongkongis üldist valismiõigust, pälvides nii Pekingilt terava kriitika ja sisesjadesse sekkumise süüdistuse. Hiina ongi Honkongil rohkem silma peal hoidnud viimase aasta jooksul. Perioodil, kui enne Occupy Central väljakasvamist räägiti teatud ringkondades isegi Hongkongi iseseisvumisest. Apple Daily ühe kevadise artikli kohaselt käisid iseseisvusmeelsed isegi Tai rahutuste ajal saamas seal kogemusi, kuidas selliseid meeleavaldusi korraldada ja kuidas tulla toime valitsusepoolse mahasurumisega.
On tõenäoline, et kui uudised meeleavaldustest jõuavad üha rohkem Mandri-Hiinasse, hakkab meedia neid demoniseerima ning Läänt süüdistama. Selline käitumine sobituks suurepäraselt senisesse Mandri-Hiina meedia praktikasse. Demoniseerides on lihtsam ka õigustada otsuseid, kui need peaksid osutuma inetuteks. Välisvaenlase argument on Mandri-Hiinas alati peale läinud.
Hetkel tundub, et meeleavaldajate üks peamisi eesmärke sundida Leung Chun-yingi tagasi astuma, on saavutamatu. Isegi, kui Leung astub tagasi, tekib küsimus, kes tuleb asemele? Asemel tuleb teise nimega üsna samade vaadetega poliitik, sest hetkeline süsteem soosib sedasi. Küll aga on tõenäoline, et pikka aega kestvate demonstratsioonidega saavutatakse üldine valimisõigus. Väga palju sõltub sellest, kuidas Hongkongi valitsus vastab praegustele meeleavaldustele. Jõudu kasutades tõuseb meeleavaldajate pooldajate hulk, kuid olukorra vindudes ja tupikusse sattudes võib selle jõud raugeda ning elanikud väsivad põhimagistralide blokeerimisest. Fakt on aga see, et meeleavalduste näol on tegemist juba aastaid veereva lumepalliga, mis on oma tõelist purustusjõudu näitamas alles nüüd. Pekingile saab üha selgemaks, et 20 aastasele kooselule vaatamata on vastasseis Hongkongiga ainult teravnenud. Peale on kasvanud põlvkond, kes on sündinud ülemineku ajal 1990ndate lõpus ning kelle protestivaim tundub olevat veelgi tugevam.

Kommentaare ei ole: